Opetajad

 

Christiern Henrichi 1626- 1633


Kaspar Lessius 1633- 1635


Christian Wassermann 1641-1642


Nicolaus Russäus 1643-1668


Johann Berg 1669-1670


Johann Freudenthal 1675-1690


Johann Heinrich Thiele 1690-1702


Johannes Victorinus Boretius 1702-1703


Johann Svenske 1704-1715


Michael Cavonius 1715-1725


Erich Timmermann 1725-1726


Michael Eobald Neoknapp 1726-1755


Otto Wilhelm Elterhard 1755-1769


Theophil Schmidt 1769-1781


Georg Gottfried Marpurg 1782-1811


Johann Friedrich Heller 1812-1814


Karl Gottfried Gustav Masing 1814-1859


Gustav Alexander Hermann Masing 1860-1901


Harald Robert Gustav Hornberg 1901-1909


Eugen Wilhelm Mahr 1910-1918


Nathan Johannes Aunvert 1920- 1927


Eduard Ermits    1927- 1939


Uno Plank 1939- 1944


Ago Viljari 1944- 1971


Aldur Parts 1971- 1985


Jüri Vallsalu 1985- 1990


Ivo Pill 1990


Ove Sander 1990-1998


Toivo Hollo 1998-



Christiern Henrici 1626- 1633


Ta oli sündinud Soomemaal, Viiburi linnas ja 1625. a ametisse pühitsetud. 1626. a sai ta Vastseliina, Rõuge ja Põlva ühiseks õpetajaks, andis aga järgmisel aastal Rõuge ja Põlva enese käest ära ja jäi ainult Vastseliina kihelkonna hingekarjaseks. Tema ametiajal vist pandi alus kirikumõisale ja kirikumaadele. Liivi kindralsuperintendent teatab kuningas Gustav Adolfile Vastseliina kohta järgmist: "Õpetaja Christiern Henricil ei ole midagi kaebamist oma Eesti koguduse üle, ainult seda ta soovib, et paganausu kombed maha pannaks. Ka kogudusel ei ole õpetaja vastu midagi". Kuninglikud komissarid seadsid kiriklikud matused sisse. Aastal 1633 läks Henrichi Palamuse õpetajaks, kus ta ühtlasi ka Maarja-Magdaleena ja Äksi koguduse asju talitas.


Kaspar Lessius 1633- 1635


Kaspar Lessius tuli Shleesia maalt, kes ühtlasi Rõuge ja Vastseliina kogudusi talitas. Tema ametiajal Rootsi kroonu poolt käsk, Vastseliina linnusekabeli juurde veel üks puukirik väljaspool linnust ehitada. Vist ei pidanud valitsus seda sündsaks, et rahvahulk et rahvahulk alati linnuse kabelis käis. Kirik ehitati aga alles 1651. aastal. Õpetaja Lessius teatab kirjas 26. juulil 1634. aastal linnuse lähedal olevast "pühast kivist", mille kohta rahvas uskuvat, et Neitsi Maarja selle peal olevat puhanud, kui ta Vastseliinast Petserisse rändas. Kivi juures täitvat rahvas palju ebausu kombeid. See kivi on vist küll tuntud Meeksi küla kivi, kuhu setu rahvas praegugi vanal Jaanipäeval tervist otsimas ja küünlaid põletamas käib, ainult selle vahega, et nüüdne põlvkond selle kivi Neitsi Maarjalt on "ülevõtnud" ja Pühale Johannesele pärandanud.


Johann Heinrich Thiele 1690-1702


Sündis 7. aprillil 1656 Oldenburg in Holstein, Oldenburgi krahvkond – ✝ 1706 Venemaal vangistuses, oli saksa päritolu Liivimaa vaimulik. Thiele oli Philipp Jacob Speneri õpilane. Ta ordineeriti 23. detsembril 1691 õpetajaks. Johann Heinrich Thiele oli aastatel 16911700 Vastseliina Katariina koguduse õpetaja. Saadeti Põhjasõja algul, aastal 1700 Venemaale (oli aastal 1701 Pihkvas), kus ta ka aastal 1706 suri. (Wikipedia andmetel)



Johannes Victorinus Boretius 1702-1703


Sündis 1645 Lyckis – ✝ 1706 Venemaal vangistuses, oli Eesti vaimulik. Boretius sündis ajaloolisel Preisimaal, Lyckis (praeguse haldusjaotuse järgi Ełkis, Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Poolas). Ta õppis usuteadust (immatrikuleeriti 12. aprillil 1669) Königsbergi ülikoolis. Ordineeriti 13. märtsil 1680 õpetajaks. Ta oli aastatel 16801684 Anna koguduse adjunktõpetaja, aastatel 16841696 oli ta Saarde Katariina koguduse õpetaja. Aastatel 16961701 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hooldas aastal 1701 ka Vastseliina Katariina kogudust (kui pastor Thiele Venemaale vangi viidi). Viidi Põhjasõja alguses, aastal 1701 Venemaale vangi, kus ta aastal 1706 suri. (Wikipedia Andmetel)


Michael Eobald Neoknapp  (ka Michael Ewald Neoknapp) 1726-1755


Sündis 1685 Tartu – ✝ 1755(?) oli Eesti vaimulik. Õppis aastatel 17011703 Riia Lütseumis. Immatrikuleeriti 2. mail 1703 Academia Gustavo-Carolinasse, usuteaduskonda (Pärnus). Ordineeriti 16. detsembril 1710 Stockholmis õpetajaks. Oli aastatel 17261753 (1755?) Vastseliina Katariina koguduse õpetajaks


Otto Wilhelm Eberhard 1755-1769


Sündis 25. märts/5. aprill 1728 Kaiaveres – ✝ 20. september/1. oktoober 1795 Paldiskis, oli Eesti vaimulik. Tema esimeseks õpetajaks oli pastor Peter Friedrich Bornwasser, edasi õppis ta Pärnu gümnaasiumis, käis aastal 1744 Salomo Heinrich Vestringi juures Pärnu Eliisabeti koguduses leeris. Usuteadust õppis ta aastatel 17501752 (immatrikuleeriti 2. aprillil 1750) Königsbergi ülikoolis ja aastatel 17531754 (immatrikuleeriti 30. aprillil 1753) Jena ülikoolis. Ta töötas aastal 1754 Vaemla mõisas (Käina kihelkonnas) koduõpetajana Heinrich Caspar von Stackelbergi juures. Ordineeriti 3. septembril/14. septembril 1755 õpetajaks. Ta oli aastatel 17551769 (introdutseeriti 12. novembril/23. novembril 1755) Vastseliina Katariina koguduse õpetaja. Aastatel 17691792 oli ta Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. 24. jaanuaril 1771 sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks. Aastatel 17721785 oli ta Paldiski kreisi teise praostkonna abipraost, aastal 1785 sai ta praostiks, aastal 1789 sai ta kogu Paldiski kreisi praostiks. Aastal 1779 välja antud jutluseraamatus on trükitud ta kolm eestikeelset jutlust


Theophil Schmidt 1769-1781


Sündis 1746 Järva-Peetris – ✝ 15. oktoober/26. oktoober 1781 Vastseliinas, oli Eesti vaimulik.

Schmidt õppis usuteadust (immatrikuleeriti 9. oktoobril 1765) Halle Ülikoolis. Ta ordineeriti 23. juulil/3. augustil 1769 õpetajaks. Ta oli aastatel 17691781 (introdutseeriti 23. augustil/3. septembril 1769) Vastseliina Katariina koguduse õpetaja.


Georg Gottfried Marpurg 1782-1811


Sündis 6. märts 1755 Langensalzas, Tüüringi, Saksamaa – ✝ 10. november 1835 Rõuges, oli Eesti koolikirjanik ja vaimulik. Marpurg sündis Langensalzas, Tüüringis (praeguse haldusjaotuse ja nimede korral Bad Langensalzas, Unstrut-Hainich-Kreisis, Tüüringi liidumaal). Ta õppis Langensalza linnakoolis, peale linnakooli lõpetamist õppis ta aastatel 17731777 (immatrikuleeriti 1. oktoobril 1773) Leipzigi ülikoolis. Aastast 1777 töötas ta Riias von Grote juures koduõpetajana. Aastatel 17801782 töötas ta Tartus kooliõpetajana. Ordineeriti 30. jaanuaril 1782 Riias õpetajaks. Aastatel 17821811 oli ta Vastseliina Katariina koguduse õpetaja, samuti teenis ta hooldajana aastatel 17821783 ja 1791 luterlikku kogudust Pihkvas ning hooldas aastatel 17951798 Võru Katariina kogudust. Aastatel 18111835 oli ta (introdutseeriti 17. septembril/29. septembril) Rõuge Maarja koguduse õpetaja.



Johann Friedrich Heller 1812-1814


Sündis 8. veebruar 1786 Stolpe – ✝ 27. märts 1849 Räpina) oli Eesti vaimulik. Heller sündis Stolpes, Taga-Pommerimaal. Lõpetas Stolpe vanalinna kooli ja immatrikuleerus 1. oktoobril 1802 Königsbergi Ülikooli, 27. septembril 1803 immatrikuleerus ta Halle Ülikooli. Aastast 1807 töötas ta koduõpetajana Liivimaal. Õppis aastatel 18111812 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 14. jaanuaril 1812 õpetajaks. Oli aastatel 18121814 (introdutseeriti 6. märtsil 1812) Vastseliina Katariina koguduse õpetaja, aastatel 18141849 (introdutseeriti 1. mail 1814) Räpina Miikaeli koguduse õpetaja. Aastast 1834 oli ta Võru praostkonna praost, aastast 1843 oli ta konsistooriumi assessor. Helleri tähtsaim kirjutis on "Versuch über das Wesen und den Gebrauch der ehstnischen Casen, besonders des sogenannten Nominativs, Genitivs und Accensativs" (Johann Heinrich Rosenplänter "Beiträge..." XV; ja lisandeid samas XVI), mida Ferdinand Johann Wiedemann nimetas nimetas kõige tähtsamaks keeleteaduslikuks teoseks peale Johann Hornungit, mis 130 aasta jooksul eesti keele käänete kohta ilmunud. Heller tundis ka uuemat tolleaegset kirjandust soome keelegi grammatika kohta. Lisaks avaldas ta kaks kirikulaulude kogumikku. Ühes Carl Gottfried Gustav Masingiga toimetas ta trükki tartukeelse kirikuagenda tõlke pealkirjaga: "Jummala-Orjuse Ramat Evangeliumi päle pohjandetu..."


Karl Gottfried Gustav Masing 1814-1859


Sündis 22. jaanuar 1789 Sangastes – suri 17. detsember 1859 Vastseliinas, oli Eesti vaimulik. Õppis Valga kreiskoolis ja aastatel 18051808 Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18081812. Oli koduõpetajaks August Gottlieb Majori juures. Ordineeriti 26. oktoobril 1813 õpetajaks. Oli 18131814 vikaariks Räpina Miikaeli koguduses. Aastatel 18141859 (introdutseeriti 14. juunil 1814) oli ta Vastseliina Katariina koguduse õpetaja. Andis koos Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Johann Friedrich Helleriga aastal 1835 välja tartukeelse kirikuagenda tõlke pealkirjaga: "Jummala-Orjuse Ramat Evangeliumi päle pohjandetu...". Samuti andis ta õpetaja Johann Friedrich Helleriga koos välja lauluraamatuid. Võttis osa ka Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest


Gustav Alexander Hermann Masing 1860-1901


Sündis 5. september 1832 Vastseliinas – suri 13. august 1901 Tartus, oli Eesti vaimulik. Õppis aastatel 18441846 Võru kreiskoolis, aastatel 18471850 Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikoolis õppis ta aastal 1851 keeleteadust ja aastatel 18511854 usuteadust. Oli aastatel 18561857 koduõpetajaks Toolamaa mõisas. Oli aastal 1857 prooviaaastal Vastseliina Katariina koguduses oma isa juures. Ordineeriti 22. juunil 1858 õpetajaks. Oli aastatel 18581860 Võru praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 18601901 oli ta Vastseliina Katariina koguduse õpetaja[


Harald Robert Gustav Hornberg 1901-1909


Sündis 5. veebruar/17. veebruar 1875 Tartu –  suri 5. november/17. november 1914 Peterburis, oli Eesti vaimulik. Ta lõpetas Tartus gümnaasiumi. Aastatel 18941899 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ta ordineeriti 11. märtsil/24. märtsil 1901 õpetajaks. Ta oli aastatel 19011909 Vastseliina Katariina koguduse õpetaja. Aastatel 19091913 oli ta Pihkvas luterlikuks vaimulikuks, aastatel 19131914 oli ta Peterburi Peetri koguduse õpetajaks


Eugen Wilhelm Mahr 1910-1918


Sündis 8. veebruar/12. märts 1882 Pärnu –  suri 31. mai 1933 Pössneck. oli Eesti ja saksa vaimulik. Ta õppis aastatel 18921901 Pärnus gümnaasiumis. Aastatel 19011902 töötas ta Pärnus koduõpetajana. Aastatel 19021908 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Sai heade tulemuste eest õpinguis kuldauraha. Aastal 1906 täiendas ennast Berliinis. Oli prooviaastal Torma Maarja koguduses (Andreas Laasi juures). Ordineeriti 5. juulil/18. juulil 1909 õpetajaks. Mahr oli pärast ordineerimist Tartu praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 19101918 oli ta Vastseliina Katariina koguduse õpetaja. Lahkus Saksamaale, oli aastatel 19191933 Pössnecki koguduse (asub Saale-Orla kreisis, Tüüringi liidumaal) õpetaja[



Nathan Johannes Aunvert 1920- 1927


Sündis 7. aprillil 1889.a. Tallinnas. Tema eestvedamisel on ehitatud Petseri ja Laura kirik. Samuti juhendas Mihkli ja Vastseliina kirikute altarite ümberehitamist. Aunverdt oli ka vaimulike laulude autor, millega saavutaski laiema tuntuse. Andis välja raamatu “Igapäevane palvealtar noorele ja vanale” (1925). Tema loov ja otsiv hing tungis kõikjale, otsis uut ja paremat (ka jumalateenistuste läbiviimises). Uuris tähti ja loodust, oli usuõpetajaks Vastseliina kooli 5. ja 6. klassile, oli Võru Õpetajate Liidu usuõpetuse kursuse lektor, mängis hästi orelit. Suri pimesoole lõhkemise tagajärjel 1. mail 1927.a. Maeti Tartu Uus-Jaani kalmistusele. Kihelkonna rahva eestvõttel püstitati temale Paul Horma (aastani 1940 Paul Horn) valmistatud monument.


Eduard Ermits    1928- 1939


Sündis 19.juunil 1886 Rannus. Töötas Põlva maakonnas õpetajana. Ta oli laia profiiliga mees. Sõjaväes sai ohvitseri aukraadi. Naastes sõjast, abiellus ning läks ülikooli, et õppida advokaadiks. Naise survel asus hiljem õppima usuteaduskonda. Õppis 1923- 1927 teologiat. Õpetaja prooviaasta Tartu Pauluse koguduses 1927-1928.  Ordineeriti õoetajaks 4.11.1928. Ta oli tugeva sõna ja hea lauluhäälega õpetaja. Tema ettevõttel remonditi Vastseliina kirik. Surnuaiale tehti ümber aed ja betoonist värav, mille ülemisel kaarel on sõnad: ”Tulge tagasi inimese lapsed”. Surnuaiale ehitati ka kellatorn, kuhu paigutati maheda häälega kell, mis on kasutusel tänaseni. Aitas kaasa Misso Palvemaja ehitamisele. Pahanduste tõttu tagandati ta Vastseliina koguduse õpetaja kohalt Tallinna kirikuhooldaja poolt. Töötas õpetajana Elva koguduses 1940- 1948 ja Sangastes 1951-1952.


Uno Plank 1939- 1944


Sündis 22. juunil 1902.a. Lõuna-Eestis Rõngu kihelkonnas. 16- aastaselt läks Vabadussõtta. Vabadusrist II/3. 1937. aastal lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. 16. juunil 1940.a. asus tööle Vastseliina koguduses. 1944.a. jäi koos abikaasa ja väikese tütrega kodutuks ning oli pagulaste keskel Augsburgi laagris. Tundis huvi noorte hingelise ja vaimse kujunemise vastu. Andis välja koolitööks vajalikke materjale. Pidas jumalateenistusi ka Misso Palvemajas. 1950 asus perekonnaga elama Ameerika Ühendriikidesse, kus ta sai täiendava väljaõppe ja leidis eneseteostuse ametikogemuste rakendamises ameeriklaste usutöös. 1960. aastal ilmus talt jutluste kogumik. 1998. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Suri 21. aprillil 2001 Rocville, Maryland..


Ago Viljari 1944-1971


Sündis 7. detsembril 1910. a. Valgamaal Karula koolimajas. 1929. a. lõpetas Valga Poeglaste Gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli filosoofia osakonda (katkestas õpingud tervislikel põhjustel). 1932. a. astus usuteaduskonda. Koostas mitmeid teoloogilisi uurimistöid. Õpetaja ametisse õnnistati ta Tallinna piiskoplikus Toomkirikus. Alates 1. juulist 1945 töötas Vastseliina koguduses õpetajana. Kirik oli eelnevatel aastatel saanud tugevasti kannatada. Asus taastama kadumaläinud kirikuarhiivi. 1947 riigistamiste tõttu pidi ta kolima 3-4 km kirikust edasi Mehise poole Rootsi külla elama. Sel ajajärgul kiusati taga kirikuid ja usklikke, kuid A. Viljari suutis hoiduda pahandustest. Tema hinnatuimad uurimistööd on: “Surnuga seoses esinevad kujutlused eesti rahvausundis”, “Usulised elemendid eesti legendlauludes”, “Kirikuisa Origenese õpetus Pühast Kolmainsusest”. Magistritööks oli “Johann Heinrich Vicherni vaated usulise kasvatuse alal ja nende vaadete väärtus tänapäeval”. Ta oli veel Võru praostkonna abipraostiks ja Tallinna Usuteaduste Instituudi dekaan. 31. detsembril 1971 otsustas Ago Viljari pärast pikka mõtlemist minna Tallinna Usuteaduste Instituuti õppejõuks. Suri 26. juulil 1989.a. ja maeti Elva Metsakalmistule.


Aldur Parts 1971- 1985


1940.a. töötas Palamusel. Tal tuli küüditamise kartuses kolida seitse korda.Kahjuks tabati ta võimude poolt Saatse surnuaiapühal 15. juunil 1951. a. ja saadeti Siberisse 25+5 aastaks. Siberist naases kehva tervisega, kuid paranes jõudsasti arstidest sõprade abiga. Asus tööle Haljala koguduse õpetajana, kus töötas 16 aastat. Alates 15. detsembrist 1971.a. asus ta tööle Vastseliina koguduse õpetajana. Usuelu hoidmiseks ja jätkamiseks tuli pingutada ning kõvasti töötada. Ta oli korralik koguduse õpetaja, kellel oli hea lauluhääl. Tema siinoleku ajal tehti kirikus remont. Teda tunti äärmiselt lahke ja rõõmsameelse õpetajana, kes sai hästi läbi igas eas inimestega. Koguduse tuumiku moodustas küllaltki suur laulukoor. Esialgu oli ta ametis ka Võru praostkonna abipraostina. Kui praost K. Kannukene läks Keila kogudust teenima, valiti ta 1979. a.Võru praostkonna praostiks. 5. mail 1985. a. oma ordinatsiooni 45. aastapäeval jättis ta jumalaga Vastseliina kogudusega (s.t. läks pensionile). Suri 24. veebruaril 1987.a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.


Jüri Vallsalu 1985- 1990


20. oktoobril 1989. a. introtutseeriti diakonõpetaja Saaremaalt tulnud Jüri Vallsalu Tema jumalateenistused olid sisukad ja ta oli hea organisaator, seetõttu saavutas ta kiiresti rahva poolehoiu. Et ta oskas hästi soome keelt, siis saadeti teda Soome asjaajamistele tõlgiks. Tema algatusel avati Vastseliinas õpilastele pühapäevakool ja ta korraldas usuteemalise kirjanduse levitamist. J. Vallsalu oli õppinud ehitamist. Just tänu temale viidi pastoraadihoone üle keskküttele ja tehti hoonele juurdeehitus. Ta lahkus 1990. a. Tallinnasse, kus asus tööle Jaani koguduse õpetajana. Praegu teenib Hageri kogudust ja on Lääne- Harju praost.


Ivo Pill 1990


Sündis 6. aprillil 1955. a. Tallinnas. 1987 lõpetas Kaarepere Tehnikumi metsamajanduse tehniku kutsega. Töötas metsatehnikuna, treialina ja keevitajana. 1983. aastast abielus, peres on tütar Helis. Ivo Pill õppis Usuteaduste Instituudis. Vastseliina asus tööle alates 18. jaanuarist 1990. a. Vaatamata sellele, et töökoormus oli suur, suutis ta kiiresti Vastseliina koguduse eluga kohaneda. Kiriku külastajate arv suurenes, samuti hoogustus pühapäevakooli tegevus (lapsi 100 ringis). Jätkas Jüri Vallsalu ajal alustatud pastoraadi ehitust. Andis kõigile soovituse: “Püüame esmalt leida Jumalat, siis kõik muu antakse pealegi”. Kahjuks tekkisid töös ja isiklikus elus konfliktid ning arusaamatused. Ta oli sunnitud lahkuma Vastseliinast. Alates 1. oktoobrist 1990 on Ivo Pill  Sangaste koguduse õpetaja.


Ove Sander 1990- 1998


Sündinud 4. mail 1970.a. Tartus. Keskhariduse sai Nõo Keskkoolis ja 1988 -1994 õppis Usuteaduste Instituudis. Alates 1990 teenib Vastseliina koguduses ja ordineeriti 16. jaanuaril 1991.a. Ametiristi sai Ove Sander Vastseliina kirikus 8. jaanuaril 1995.a. Tema tegevuse ajal on koguduseliikmete arv kasvanud, töö kvaliteet on tõusnud, kirik on saanud uue katuse, uued kellad pandi üles, koguduse kantseleis tehti remont, suurenes ametitalituste arv. Õpilastele hakati korraldama eraldi jumala-teenistusi. Tema enda sõnul on kõik eelpooltoodu Jumala arm ja inimeste hea tahe. Ove Sander viibis  september 1997- august 1998 Ameerika Ühendriikides, kus läbis magistriõppe ning alustas magistritööd "Teoloogilise hariduse piibellikud põhimõtted", mille lõpetas pärast kodumaale naasmist. 2005. Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduse doktoritöö "Jutlus kui argumentatiivne diskursus: Informaal-loogiline aspekt. Töötab alates 1998.aastast Nõmme Rahu koguduse õpetajana. Samal ajal töötab ta EELK Usuteaduse Instituudi rektorina Ja EELK Tallinna Pastoraal-Teoloogilise Seminari juhatajana.


Toivo Hollo 1998-


Sündinud 08.09.1954. Meremäe vallas. Õppinud Asunduse Algkoolis, Viljandi IV 8-kl. koolis, Meremäe Keskkoolis ja Räpina Aiandustehnikumis. Vastseliina koguduses alustas ta jutlustajana 4. mail 1991.a. 1992. aasta sügisel alustas õpinguid EELK Usuteaduse Instituudis. 1993. a. detsembris sooritas diakoni eksami ning 1994. aasta jaanuaris ordineeriti ta diakoniks. 1997. a kevadel lõpetas Usuteaduste Instituudi ja Pastoraal-Teoloogilise Seminari. 9. septembril 1997. a. ordineeriti õpetajaks. 1998. a valiti Vastseliina koguduse õpetajaks.