Aastavahetuse mõtisklus

Head kaasteelised!

Aasta lõpus liiguvad ikka mõtted olnu peale. Meelde jäävad hetked, mis puudutavad hinge – nii rõõmsad kui kurvad. Meie võimuses pole alati olukorda muuta, kuid saame muuta oma suhtumist. Mõista – mitte hukka mõista, tunda kaasa – mitte haletseda, toetada – mitte halvustada.  

Jõulude ajal oli mul tore vestlus ühe noormehega. Jutt jõudis jõuludeni ja selle tähistamiseni. Noormehe sõnul nende peres jõulusid ei tähistata, sest kingirallit õigeks ei pea. On ainult toekam õhtusöök. Kui rääkisin enda pere jõuludest, kuhu kuulub alati jõulujumalateenistus, lähedaste haudadele mälestusküünlad, rõõmus koosolemine, kuulas ta mind hämmeldunud pilgul. Lõpuks poetas ta kurvalt: „Aga ma ei saa kirikusse minna, sest ma ei ole ristitud“. Noormehe ainus kirikukülastus oli aastaid tagasi klassiekskursioonil…. Usun, et see noormees pole ainus, kes on sulgenud ühiskonna eelarvamustele toetudes oma südame Jumalasõnale.

Jumalakoja uksed on avatud kõigile. Uus aeg ootab mõistmist ja kiriku tähenduse avardumist. Tavaks hakkab saama, et hingekosutust otsitakse internetist. Selle aasta jõuluteenistust oli võimalik jälgida Facebooki Lives. See on ka järele vaadatav ja kättesaadav kõigile. Me avasime uue tee Jumalasõnani ja see on märgilise tähendusega.  

Soovin uueks aastaks jätkuvalt üksteisemõistmist, armastust ja rõõmu südamesse!

Saatku kõikjal meid Jumal oma armastuses!

Eve Turvas
EELK Vastseliina Katariina koguduse esimees