Kiriku altarimaal on teel uuele elule
See on üsna haruldane, et kolmemeetrine altarimaal võetakse kirikust maha ja viiakse restaureerimisele. Nii juhtus Vastseliina kirikus, kui altarimaal usaldati 10. märtsil konservaatorite hoolde. Kuigi kirikusaalist vaadates võis maal tunduda heas seisukorras olevat, oli selle tegelik olukord murettekitav: maalikiht oli osaliselt kahjustunud, pinnal esines tihe krakleevõrgustik, osa värvist irdunud, kohati küünlavaha ning seinavärvi pritsmed.
Järgnevalt toome teieni ülevaate maali teekonnast Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusesse Kanut.
Olge sellel põneval teekonnal meiega!
Vastseliina kiriku altarimaal „Ülestõusmine“ koosneb kahest eri ajal valminud osast. Selle keskmes paikneb 1859. aastal Firenzes valminud maal, mis on koopia Itaalia renessansimeistri Fra Angelico freskost „Ülestõusnud Kristus ja salvitoojad naised tühja haua juures“. Originaalfresko asub tänapäeval Firenze San Marco kloostris ning valmis 15. sajandil dominiiklaste mungakambri seinamaalina.
Altari keskse maali tagaküljel säilinud itaaliakeelse pealdise järgi valmis koopia Firenzes kunstnik Giovanni Rocchi käe all. Varasemad oletused, mis seostasid teost baltisaksa kunstnike Friedrich Ludwig von Maydelli või Woldemar Friedrich Krügeriga, ei ole maali konserveerimistöö uurimistulemuste põhjal siiski kinnitust leidnud.
Maal jõudis Vastseliina kirikusse tõenäoliselt Liphartide perekonna vahendusel ning kingiti kirikule mõisnik Fr. von Lipharti poolt.
Altari välimine ümbrismaal lisati tõenäoliselt 1901. aastal kiriku uuendustööde käigus. Selle autoriks on kunstnik Beilstein, kes töötas ka Liphartide Raadi mõisas. Ümbrismaal kujutab ingleid ja Püha Vaimu, raamides keskse ülestõusmisstseeni ühtseks altarikompositsiooniks.
Esimesed detailid maalil on retušeeritud. Enne ja pärast. Foto: T. Sakermaa, Kanut
Kanuti maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja Tiina Sakermaa sõnul oli keskmise maali ülaosas varasem lõuendiparandus (lõuendis oli suur rebend, ilmselt oli kunagi midagi sinna vastu kukkunud). Parandus oli tehtud ilmselt kirikus koha peal, see tähendab ilma maali seinast ära võtmata. Kui tavaliselt parandatakse lõuendeid tagant poolt lisades maali tagumisele küljele väikese toetava lõuendi lapi, siis see varasem parandus oli tehtud hoopis nii, et parandus lapp oli lisatud maalingu poolele. Paranduslapp oli üsna oskuslikult üle maalitud. Küll aga oli paranduslapp hakanud lokkima ja tagumisel küljel lõuendi otsad rippusid. Konservaator tegi paranduse uuesti, toestades rebendit tagant poolt ning toneerides kõik kaduma läinud maalinguosad.
Keskmine maal on hämmastavalt täpne koopia Firenze San Marco mungakloostri 8. kambri seinamaalist. Need seinamaalid aitasid dominikaani munkadel süveneda palvesse ja mõtisklusse — just seepärast on ka meie maal oma olemuselt meditatsioonimaal.
Altarimaali ja ümbrisraami konserveerimis-restaureerimistööde maksumuseks kujunes kokku 5769,32 eurot. Muinsuskaitseamet toetas 3840 euroga ja koguduse omaosaluseks jäi 1929,32 eurot. Selle summa kokkusaamiseks palub kogudus lahkete annetajate abi.
Täname Tiina Sakermaad, Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanuti konserveerijaid, Triinu-Johanna Tagaranda, Muinsuskaitseametit, vabatahtlikke abilisi ja kõik annetajaid.
Väike toetus pangalingi kaudu: ANNETUS ALTARIMAALI TAASTAMISEKS või ülekanne EELK Vastseliina Katariina Koguduse arveldusarvele EE401010402014149008 SEB aitab hinnalist kunstipärandit säilitada.
Eve Turvas