Surnuaiad

Vastseliina surnuaiad

1728. aastal ehitati puust kirik praeguse kiriku lähedale. Tollase kiriku kohal asub praegu vana pastoraat ja pargis asub kõige vanem surnuaed.

Vanas pastoraadis asus nõukogude ajal Vastseliina haigla. 1997 kevadest kuni 2018 augustini oli pastoraadis Vastseliina hooldekodu.

Teine surnuaed asub kiriku lähedal kiriku metsas (Serga matus) ja oli juba XX. sajandi algul maha jäetud.

Kolmas surnuaed on kiriku lähedal tee ääres asuv nn. saksa surnuaed,
kuhu maeti saksa soost elanike alates uue kiriku ehitamisest (1772). Surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. 

2006 aasta suvel tehti korralik remont kabeli katuse kandmikule ja vahetati välja plekk-katus. Katus kaeti uute tsingitud plekist tahvlitega ajaloolise eeskuju järgi, valtsimine teostati käsitsi. Samuti uuendati kabeli katust kaunistava ehisvarda tipus olevat aotähte.
2007 aastal renoveeriti kabeli metalluksed. Tööde teostus AS Kurmik. Maksumus oli 350 000 EEK ja raha saadi Muinsuskaitseametilt.


2006 aastal puhastati ka kabeli ümbrus võsast ning koristati ja remonditi ka kabeli all olevat hauakambrit. Hauakambri koristamise käigus õnnestus üksikute fragmentidena välja puhastada algselt säilinud tellispõrandat. Muu ehitus- ja olmeprahi hulgast leiti hulgaliselt plekist sepisaia detaile, sepistatud aaskäepidemeid, kirstusangasid, plekist kirstukaunistuste fragmente ja kinnitusdetaile.
Leiud anti esmalt üle Vastseliina koduloomuuseumile. Vastseliina vald korraldas hiljem nende puhastamise ja on nüüd eksponeeritud kabelis vitriinkapis

Liphardtide – Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis.

Neljas surnuaed on nn. koolera surnuaed. 1833. aastal oli Vastseliina kihelkonnas koolerapuhang ja koolerasse surnud maeti eraldi 0,41 ha suurusele surnuaiale. See surnuaed asub Tallinn- Luhamaa maanteelt kiriku poole sõites umbes 100 meetri kaugusel ja jääb kohe teest vasakule.

Praegu kasutuses olev Vastseliina surnuaed on viies surnuaed pärast Põhjasõda. See surnuaed asub Vastseliina alevis ja paikneb Võru-Luhamaa maanteelt Vastseliina alevikku kulgeva tee ning Petseri tänava vahelises kolmnurgas. Kalmistu on asutatud 1850-ndatel aastatel ja suurus 10,18 ha.

Surnuaia peavärav pühitseti 5.juunil 1932.aastal. Ehitati Joosep Pütsepa joonise järgi, tsementosa Feodor Kallatškov – Rakkest, raudosa Juhan Jakobson Vastseliinast, värava tähed ja ristid on vasest valatud Gustav Peetsi vabrikus Tartus ja kullati Johhanes Alt´i poolt Tartus. Värava ülaosas on kiri: “Tulge tagasi inimese lapsed”.
Kalmistu keskel paiknev kabel oli algul ehitatud puidust. Puukabel ei püsinud kuigi kaua ja selle asemele ehitati 1950. aastal uus silikaattellistest kabel.
Kabeli esimene kell oli väike ja asub praegu Vastseliina tuletõrjemaja seinal. Uue kella läbimõõt on 1 meeter.

Vastseliina kalmistu on HAUDI kalmistute registris ja kalmusid saab otsida nime järgi aadressil: https://www.kalmistud.ee/Vastseliina-kalmistu-2

Alates 21.12.2018. kuulub surnuaed Võru vallale.