Johannes Nathan Aunverdt 135
Täna, 7. aprillil möödub 135 aastat Vastseliina kiriku ajaloos kõige silmapaistvama kirikuõpetaja Johannes Nathan Aunverdt (7.aprill 1889–1. mai 1927) sünnist.
Aunverdt oli aastatel 1913–1920 Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja. Aastatel 1920–1927 oli ta Vastseliina Katariina koguduse õpetaja ja aastatel 1924–1927 ka Petseri Peetri koguduse õpetaja, samuti oli ta aastatel 1926–1927 Võru praostkonna praost.
Aunverdt juhendas Mihkli- ja Vastseliina kirikute altarite ümberehitamist ning oli initsiaatoriks Laura ja Petseri kirikute ehitamisele. Vastseliinas on tema korraldatud altarisein, altarimaal, kantsel, kantsli kõlakojal Kristuse kuju (P.Horma töö), kooriruumis inglite figuurid (P.Horma töö), altarivõre.
Aunverdt on jätnud jälje ka Eesti kirikuellu, olles üks ausameelseid teisitimõtlejaid. Ta oli Kristlik- perekondliku kuukirja Vahimees väljaandja ja vastutav toimetaja (Trt 1907–20), samuti selle lisa Meie lastele (1907, 1916; ilmus 6 nr) väljaandja ja vastutav toimetaja. Avaldas oma ajakirjades kristlusele äratavaid jutte, piibliseletusi, usuelu seletusi ja õpetusi, luuletusi, noote jms. T: vaimulikud laulud, palveraamat “Igapäevane palvealtar noorele ja vanale” (Võru 1925), mõned vaimulikud tõlkebrošüürid saksa keelest.
Ta suri pimesoole lõhkemise tagajärjel 1. mail 1927 Tartus, Maarjamõisa haiglas ja maeti 5. mail 1927 Ülikooli surnuaiale. 1930 valmistas skulptor Paul Horma tema hauale mälestuskivi.
Vastseliina koguduse saadiku kõne:
